Neljapäeval, kui Eestis möödus 61 aastat Märtsküüditamisest, mis ka siinses ajalehes ära märgiti, küsis üks klassivend mult, et kas need Siberi rongid sõidavad veel Tallinnast. Ütles (ta on sakslane), et tema tahaks minna, pidavat huvitav olema. Esiteks mõtlesin, et kuhu küll on jäänud noormehe taktitunne ja teiseks Eestis ei sõida minu teada üleüldse ronge, peale selle mis Tartus Lõuna-Keskuse parklas ringi tiirutab. Kolmandaks täna lugesin, et pool Eesti raudteest on ära ka veel varastatud (ok, veits liialdasin). Igaksjuhuks, väriseva südamega kontrollisin üle ja eii, rongiliikulust Tallinn-Siberi liinil enam ei toimu.
Küll aga juhtusin eile õhtul lugema artiklit, et Siberi külad ootavad Eesti turiste. Artikel on siin, kelle huvi on. Aga lühidalt arvab üks teatud onu suursaadik et
"Algus selleks on juba tehtud. Ma arvan, et paljudel eestlastel oleks soov siia tulla. Arvan, et kui nad näevad, kui optimistlikult elavad siin kaasmaalased ja kui tugev on siin Eesti vaim, võib mõni isegi soovida siia jääda."
Jah, ettenägelikult sai algus juba 1941 aastal ja 1949 aastal tehtud, kui kokku üle 30 000 eestlase nagu üks mees seda toredat elu kaema suundusid. Ja paljudele nii kohtuavalt meeldis, et nad elasid oma elupäevade lõpuni seal. Kindlasti selle ühise Eesti vaimu ja OPTIMISTLIKU meeleolu pärast. Elagu turism ! (või oli see kommunism ?, ei tea, ei mäleta)
Ma saan aru, et sellest on juba(??) 3 korda minu elupikkust möödas aga mõned asjad võiksid siiski jääda andestamata. Eriti kui pidevalt rõhutatakse, et Venemaa ei anna endiselt kõiki dokumente ja statistikaid välja. Ja ma mõtlesin, et mu lühike mälu on minu viga, aga tuleb välja, et see on mul veres.
Tänasel pühapäeva hommikul ärkasin näiteks väga hea tujuga sest ometigi kord olin end pühapäeva hommikul enne 10 maast lahti saanud. Eriti tubli, kui arvestada, et meil siin algas kahenädalane vaheaeg. Õnn jäi siiski üürikeseks, sest kell oli tegelt hoopis 11. Tere sulle ka, suveaeg. Loodetavasti saab meil kahel tore olema.
Loodan, et suveajale üleminek mõjub põhjamaa troopikasse ka natukegi kosutavalt,
T
Mulle meeldib, mis sa kirjutad
ReplyDelete