Pühapäevad on Garfieldi lemmik päevad, sest siis ei pea midagi tegema, eksole. (ja esmaspäevasi ta vihkab kuna kõõõõik mis oli plaanis pühapäeval ära teha jäi tegemata) Garfield on mu iidol.
Minu päeva algas kell 10.47 mitte väga vabatahtliku äratusega. Neiu Kaisal oli piim otsas ja ma tundusin õige inimene kellelt seda küsida. Well think again, mul ka polnud piima. Missealsiisikka kui juba sai kord voodist püsti siis võiks ju juba päevaga ka alustada. Käisin pesemas, eluvaim hakkas PEAAEGU sisse tulema. A kohvi oli vaja. Kuna mul pole ei kohvi ega piima ega ka suhkrut siis oli vaja need hankida. Esiteks koputasin naabripoiste uksele, et neilt kohvi saada. Piima ja suhrut neil polnud. Või noh piim oli küll, aga see oli see sama piim mis ma nende külmkappi jätsin kui koju tulin ja seee oli veeebruari alguses ehk kergelt poolteist kuud tagasi. Panime piimale nimeks Kusti, sest ta elas ja saatsime ta prügimäekooli. Selleks ajaks oli kell juba pool 1. Jätkates piima otsinugid ajasin Blagica ülesse, kellel olii piima. Suhru sain ka temalt. Siis tegin kohvi ilusti valmis. Istusin maha, hakkasin seda jooma ja siis tuleb ameerika tsikk minu juurde soovib tere hommikust, küsis kuidas pidu eile lõppes (kell pool 12 magamaminemisega lõppes, väike titt nagu ma olen) ja siis küsib et ega ma kohvi taha, neil on üle. Jeeeee, tänan EI, loll burger, kus sa enne olid. Siis kell 1 otsustasin õppima hakata, umbes 5 mintsa kulus ümber otsustamiseks sest tähtede seis ei olnud ikka piisavalt hea. See järel veetsin 2 tundi naabripoistega vormelit vaadates, 1 tunni Kaisaga lobisedes mille käigus sigines kaks masterplani, üks on neljapäeval Alice ära käiia vaatamas ja teine on vaheaja essal nädalal Münchenisse ja Bayerisse seiklema minna. Selleks ajaks hakkas kell 4 saama, igavusest tegin süüa. Sõin riisi lusikaga kuna mu kahvlid on maailma avastama läinud. Maketoonia Katerinal hakkas minust hale ja ta andis mulle kahvli. Olen nüüd jälle uhke kahvliomanik. Meil on köögis seina peal suuur Euroopa kaart ja süües ja kaarti vaadates jäi mulle silma et Eesti on ikka tegelt kole suur. Suurem kui Kosova või Makedoonia või Albaania või isegi Sveits. Ja nüüd ma istun siin ja otsin vabandusi et mitte avada geomorpholoogia faile. Ja juba ette vihkan homset et ma täna midagi ei teinud. A õhtu on veel noor eksole.
Eile jäi postitud siiski postitamata, ilma ühegi põhjuseta, olgema ausad.
Aga eilne siiski ei lõppenud nii nagu ma ennustasin, sain nii mõnegi asja tehtud ja hetkel on kell esmaspäeval kell 18.13 ja ma polegi veel paanikaatakki homse eksami pärast saanud. See on hea märk. Meil muide on jõulud. Mitte et sajaks lund ja oleks külm. Ei, meil sajab sellist valget kohevat lund ja päike paistab ja inimesed kaunistavad kuuskil jälle. Siis oli täna üldse üks jubetore päev. Noo see ilus jõuluilm, ja ilusad kliimaeksami tulemused ja enamvähem talutavad loengud ja seminarid ja üldse. Paari tunni jooksul tõotab seis siiski muutuda kui ma siin veel pikalt kirjutan seega, tsau !
xx, T
No comments:
Post a Comment