Werbung

Kuna siinkohal ei ole tegu riikliku televisiooniga siis on reklaam igati omal kohal ja õigustatud. Nimelt saatis Katu mulle ühe huvitava meili, mis on mõeldud kõigile tittedele, kes kodumaa haridust piisavalt ei hinda: 

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (KTK) on algatanud projekti „Talendid koju!“, mille raames on kavas luua internetiportaal, kus välismaal õppivad andekad noored leiavad infot kodumaistest töö- ja praktikapakkumistest ning ettevõtted saavad töötaja otsingul kasutada välismaal õppijate kontaktvõrgustikku. Portaali lõppversiooni soovib KTK valmis saada käesoleva aasta sügiseks. Selleks, et portaal saaks võimalikult huvitav ja kasulik, palub KTK täita küsitluslehe, mis on anonüümne.

Küsitluse leiate siiiiiiiiiiiiiiiiit

Nii et kui keegi veel ümberringi vaadates väga eestlasi ei silma siis asuge täitma. Isegi kui kodulehekülge kunagi kasutada ei kavatse annab selle küsistiku täitmine sellise helesinise tunde, et mitte ainult sina ei igatse vaid sind ka igatsetakse. Ala küsimused stiilis millisel põhjusel oleksid nõus jäävalt Eestisse tagasi kolima ? või kas oled üldse mõelnud tagasikolimisele ? Mis teeks Eesti sinu jaoks atratiivseks ? jne. Igaljuhul sellel leheküljel on minu õnnistus. 

xo, T

Fimmvörðuhálsi'le

Kallis Eyjafjallajökulli liustikul asuv Fimmvörðuhálsi vulkaan Islandil,

Esiteks Sul on kõige lahedam nimi maailmas ja kui keegi veel kunagi väidab, et minu nimi on raskesti hääldatav, siis ma võin julgelt õelda: " on ka hullemaid" !

Mul on hea meel, et ka Sina enne rannahooaega aktiivsema eluviisi kasuks otsustasid ja et mul on võmalus Sinu tegevust kõrvalt vaadata, ohutust kaugusest muidugi. Palju ikka neid on, kes sellise mõõtlemist vulkaani tegevust oma eluajal jälgida saavad ! Siis ma annaks Sulle 5 punkti ajastuse eest, sest selle nädala lõpus peaksid minu kooli kõrgema kursuse tudengid Sinu maale sõitma. Ma tulen järgmisel aastal, katsu siis vähe vaiksemalt võtta ! 

Mul on Sulle veel üks palve, nimelt palun ära saada oma tuhapilvi Euroopa peale, saada nad Ameerikasse, sest nemad seal on inimene-on-loodusest-üle-usku ! Või kui see ei ole tõesti Sinu teha, et õhumassid läänest itta liiguvad siis palun jäta Tallinna ja Müncheni vahelisele lennuteele vähemalt väikene rada ! Ma nimelt ootan Eesti aukonsuleid külla ja kui nad Sinu tõttu õigeks ajaks kohale ei jõua siis on meie sõprus läbi ja minu austus Sinu vastu kadunud ! Hetk tagasi kontrollisin lennujaama lehelt ja siiani kõik toimib. Keep up the good work ! Veelkord, suur aitäh et just nüüd purskama hakkasid, mu geoloogai tunnid on tänu Sinule 2639 prossa huvitavamad !

Lõpetuseks ei saa ma mainimata jätta, et mind üllatab sinu suurepärane ärivaist ! Just siis kui Island on 6 korda pankroti välja kuulutand asud Sina tegudele tõmmates sellega endale kogu maailma tähelepanu (=raha) ! Eestilgi oleks ühte Sinusugust talenti vaja. 

Siiralt Sinu ja jääme ikka sõpradeks,

Terje

Elu.

Tere, minu nimi on Terje ja mul on tööluba. Lisaks otsustasid Erasmuse targad onud, et Eesti on minu jaoks piisavalt välismaa ja lubasid mul kanditeerida stipendiumi kohale, mis on mõeldud väikesele lastele, kes lähevad suveks emmeissi juurest välismaale praktikale. Et korvata materjaalse toetusega moraalse toetuse puudumine, nagu ikka siin tänapäevamaailmas. Ja üleüldse on mul hetkel selline tunne, et ma võiks vabalt selle mäe, mis mu nina ees on kuskile mujale tõsta. 

Samas tunnen ma ennast päris palju süüdi selles, et see Poola lennuk alla kukkus. Ilmselgelt oli see hoiatuslask minule, et liiiga uhkeks ja rõõmsaks ei tasu ka minna. Poolakad on kõige patriootlikum rahvas keda ma ever näinud olen, kõik eestlased rääkimata sakslastest ja austerlastest ei ole kokku ka oma maade üle nii uhked, kui üksainus poolakas oma 313 000 ruutkilomeetri üle. Mis ühele harju keskmisele eriti ulme tundub on et lisaks muule on (olid) nad ka oma valisusega rahul. Väga kole lugu. 

Ok, tore rahvas ja tugev valitsus, aga pliiis poolaverd lendurid, pange amet maha, teil ei ole see veres. Meenutus- ka valele poole Tallinna lennujaama maandunud (pigem siiski vee-ndunud) piloot kandis veres Poolat. Meenutus number kaks ja tõestus sellele, et naljatlemine on tõerääkimine lõbusa tooniga- Poola lennuk maandub Tallinna lennuväljal. "Uh, see on kõige lühem maandumisrada, kus ma kunagi maanduma olen pidanud !" ütleb piloot. Co-piloot vaatab aknast välja, mõtleb ja ütleb"Jah, ja kõige laiem ka!" )

xx, T

Kitzbühel

Kolm postitsut päevas ei olnud küll plaanis, aga kui juba laksimiseks läks siis tulevad infominutid Kitzbüheli kohta ka kohe ära. Kuna Kitzbühel puhul kehtib väljend: "Pilt ütleb rohkem kui wikipediast saadud ja tõlgitud info" siis ma panustan piltidele. 

Meeleolu loomiseks siiski nii palju, et Kitzbühel on üks tähtsamaid ja suuremaid suusakeskusi Austrias (seda on nad infobrozüüride järgi küll kõik, aga siiski). Koos naaberkülade Kirchbergi, Jochbergi ja Pass Thurniga on ta  oma 10 000 hotelli ja pansioniga piisavalt suur küll.

Kokku on piirkonnas 56 suusalifti ning 168 km jagu PISTEID :D (kellest nali mööda läks siis piste eesikeelne vaste on suusanõlv või laskumine). Lisaks 40 km radu kaskadööridele, kes eelistavad Austrias murdmaad sõita. 

Suvel on avatud ja hooldatud 120 km radu mountainbikeritele ning 500 km käänusid ja väänusid matkasellidele. 

Lisaks pakub piirkond veel tennise- ja golfiväljakuid. Olemas on ka ujula ja Austria ainus Curlingu-hall. 

Infobrozüüri lõppu on igaksjuhuks lisatud ka, et eriti on panustatud luxusturismi, kuna paljud prominendid ja muud kuulsused veedavad oma suusa- või suvepuhkuse just seal.  

Me eeldasime, et ju siis kohtame ka palju sõber venkusid seal, aga nad varjasid end kuskil ning rohem oli kuulda inglisekeelt. Mina väidan, et Inglismaalt, Marit väidab et Ameerikast. 

Kitzbühel ülevalt vaates.

Kitzbühleli citytsenro.

Kitzbüheli põhitänav, (pildistatud mõne vähe pädevama venna pool kui mina) 

 Üks väike Kiivipoeg kogus raamatupoe ees raha, tagasi koju - Uus-Meremaale- sõiduks. Kuna ma ka tean koduigatsuse väärtust, jätsin talle omaltpoolt 5 euro senti. 

Mariti ride, millega ringi sõitsime.

Innsbruck.

Vaheaja teisel ametikul päeval ehk teisipäeval käisime ära Innsbruckis. 

Innsbruck on Tiroli „maakonna“ keskus ning linnas elab 120 000 mägijetit olles sellega Viini, Grazi, Linzi ja Salzburgi suuruselt viies linn Austrias. 

Kui Salzburgi ümbritesevad beebimäed on kõik alla pooleteist tuhande meetri siis ümber Innsbrucki on juba vähe võimsamad künkad enamus neist umbes 2500 m peal. Sellest ka Innsbrucki hellitusnimi- "Alpide pealinn"

Kunagi neljandal sajandil rajati Innsbrucki aladele asulad, mis pidid olema esimeseks kaitseks Rooma Riigile "ülevalt" tulevate tigetate põhja-eurooplaste eest. Rahvaste rände ajal 6.sajandil kõnniti linnast tuimalt üle, sest olgem ausad, linn pole just kõige mugavama koha peal. Keskajal onud siiski leidsid, et koht on piisavalt kaitstud hirmsate rüütlite eest ning hakkasid sinna pesa punuma rajades esimese silla üle jõe. 1239 aastal anti asulale linnaõigused ning linnaisad asusid tollimaksudega kaupmehi usinalt koorima, sest tänu sildadele ja asustusele meeldis paik kaupmeestele väga. 

1420 aastal tegi Friedrich neljas (hüüdnimega tühjade taskutega Friedrich) linnast oma resitents-linna ning alustas tulevaste turistede tarbeks vaatamisväärsuste rajamisega. Näiteks Hifburgi ajad, kuhu me küll ei jõudnud, sest erinevalt kõigest muus on nad linna ääres. Aga põhiaktratisoonid nagu valitsusehoone ja kuldne katus, nägime ära.

Kongressi hoone.

"Kuldne katus", üks teatud onu Keiser Maximilians numero uno lasi sellise  katusealuse endale ehitada, et oleks uhkem tsillida ja linnarahva tegutsemist jälgida. 

Teatrr, mille rajamise eest peab tänama onu Leopold viiendat. Aitäh, onu Leopold !

1665 aastal pani viimane Habsburgide dünastja liige oma pillid kotti ning sellega lõppes ka Innsbrucki resitents-linna staatus. 17 sajandil rajati veel Innsbrucki ülikool, mis tänini toodab linnale 30 000 karjuvat ja pidutsevat üliõpilast.

Pilte linnast:

Vanalinna keskplats.

Kanda turistid ja ilgelt kena roosa maja.

Peale esimest Maailma sõda jäi Innsbruck itaalastele. Peale Maailma sõda vol2- te Prantsuse ja Saksa vahelisse kaitsetsooni. Seega ei midagi põnevat ega intrigeerivat sõjad linnale ei toonud. Välja arvatus see, et Toom Kirik pommitati ribadeks, aga tänaseks on see juba ilusti kenasti taastatud.

Innsbrucki Toom kirik.

Marit patte lunastamas. Veetsime seal oma mitu tundi.

Innsbruckis on lausa kaks korda toimunud taliolümpia, 1964 aastal ja 1976 aastal. Ka 2006 aastal toimus üritati olümpia sinna meelitada, aga rahumeelne rahvas hääletas idee maha. Eelmine aasta toimunud üliõpilasuniversaadist ja 2012 aastal toimuvast noorte Olümpiast nad siiski ei pääsenud. Ka erinevad spordimassiüritused nagu jalka MM ja hoiki MM on seal peetud. Kui vanalinn on selline vana ja gooti-stiilne, siis niipea kui pea vanalinnast välja pistad, ainult spordiareene näha ongi. Pluss suur hüppemägi ja kuulu järgi pidavat linnast kuskilt ka kondel ülesse mäkke sõitma.

Tõestuseks, et ilm oli jube tuuline. Isegi minu lõvilakk läks sassi.

Ja siis veel kõvasid mune munadepühaks ! Või siis hoitke oma pehmemaid paar järgmist päeva peidus, on purunemis oht.

Kevadvaheaeg

Vaheaja esimesel ametlikul  päeval  ehk esmaspäeval oli nii ilus ilm et mine lolliks. Üleüldse on juba tükk aega ilm nii ilus ja soe olnud, et mul on tõsine hirm et ilusate ilmade limiit selleks kevadeks hakkab vaikselt täis saama.

Igaljuhul esmaspäeva õhtul tuli Marit siia, käisime poes ja sõitsme ratasetga Hellbrunni lossi aeda ja käisime hiljem niisama Salzburgi hämaratel tänavatel ringi kummitamas ja niiiii mõnus ja niiii noh suvine oli.

Marit kimamas.

Tee Hellbrunni lossini.

Lossil endal väga ajalugu pole. Üks kohalik vürst lasi selle endale suvilaks ehitada, ise elas Salzburgi kindluses, mis on Hellbrunnist umbes 2km kaugusel. Mitte ühtegi ööd ta oma vahvas kollases suvilas ei veetnud. Seega on lossis elanud vaid toatüdrukuid ja kindlasti ka terve armee aednike, sest aed on lossil võõimas.

Samas elas lossis mõnda aega perekond Trapp koos võttetiimiga, sest lossis  filmiti mõned tseenid filmist Sound of the Music. Kõige kuulsam on see paviljoni tseen, teate küll, kus see noor tüdruk ja see poiss musimusi teevad ja seda Sixteen Going on Seventeen laulu laulavad, jube romantiline. Turistide kohale meelitamiseks toimub lossipargis miskisugune purskaevude show, mis pidi oleme niiii erakorde ja ainulaadne maailmas (samas suht loogiline, sest maailmas ongi vaid üks Hellbrunni loss koos oma purskaevudega, aga see selleks).

Hellbrunni lossipark koos oma ainuuulaadsete puskkaevude ja tiikidega. Tiikides elavad mutantforellid, mille suurusid minu paljunäinud kalamehe silm veel varem näinud pole.

 Vaade Salzburgile lõunapoolt, linnust on ka näha, kes välja zuumib. Pildi paremas nurgas poseeriv noormees EI OLNUD MEIEGA !!!!

Metsaseest leidisime sellise kivise augu, mis tahab olla teater, ooperiteater lausa ja seal toimus väidetavalt esimene ooperi ettekanne saksakeelsel pinnal. Leidsid ka koha noh.

August piilus august- oli august ! Tegelt piilus Marit ja oli märts (plirts-plärts), aga asi seegi. 

Eurotrip

Munade koksimisest vaba käega olete teretulnud tutvuma vapra Mariti ja väikese Terje seiklustega liinili Salzburg- Innsbruck. (Euro)trip toimus teisipäeval (30.03)  ja vaatamata ilmaennsutajate negatiivsele suhtumisele oli ilm küll tuuline kuid päikseline ja kõik mis vaja nägime ära ja leidime ülesse (st H&M, Türgi Kebab, armas kohvik pluss mõned vaatamisväärsused), tagasi teel otsustasime koguda adrenaliini oma (kuumadesse) kehadesse ja valisime vähe mägisema ja päris palju kitsama mägitee. Sõitsime läbi Kitzbühelist, mis on Austriale sama, mis Sveitsile St. Moritz (ehk siis suusakuurort kuhu soetavad kinnisvara onud, kellel on passis päris kõrge vanus, kõrval päris noor (Louis Vuittoni kottiga !!!) naine ja pangaarvel natukene liiga suur summa ja laste toast on tehtud garaaz, sest lapsi pole aga autosid on) ehk siis kõrgema klassi talvitumis- ja suvitumiskoht.

Tipp Innsbrucki auf einer größeren Karte anzeigen

Legendiks niipalju et Hello Kitty tähistab minu kodukoda, kust reis algas, punane joon on teekond Innsbrucki, punane knopka on Innsbruck ise, kollane teekond on reis tagasi ja roheline knopka on Kitzbühel. Sinine joon minu Hello Kitty juurest Bubblesini viib Linzi, kus asub vapra Mariti kodu ja voodi ja telekas ja kust algas ja lõpes tema seiklus. 

Hommikul kimasime läbi Saksamaa mööda kiirteid ja olime umbes kahe ja poole tunniga Innsbruckis. Tagasi tulime mööda Austria mägisemaid teid, samas nägime rohkem ja nii ilus, nii ilus on see Alpi mäestik oma noorte mägede, moreenidega ja liustigega.

Kuna kell on hetkel kaks päeval ja väljas on kottpime, mis võõõõib olla vihje sellele et teree äike ja kodukindlusest lahkumine ei tundu hea mõte, luban siia õhtuks genereerida täpsema reisikirja Innsbruckist ja sellele eelnenud ja järgnenud tegemistest. 

Kõigele lisaks on täna üleüldse soovitatav mitte suhelda inimestega, kellel on niigi tavaks (lolli) nalja teha (st ma endaga täna ei räägi). 

Ee, vaadake kõik teil on pükislukud lahti

(hahahahaha, APRILL) 

xx, T