Innsbruck.

Vaheaja teisel ametikul päeval ehk teisipäeval käisime ära Innsbruckis. 

Innsbruck on Tiroli „maakonna“ keskus ning linnas elab 120 000 mägijetit olles sellega Viini, Grazi, Linzi ja Salzburgi suuruselt viies linn Austrias. 

Kui Salzburgi ümbritesevad beebimäed on kõik alla pooleteist tuhande meetri siis ümber Innsbrucki on juba vähe võimsamad künkad enamus neist umbes 2500 m peal. Sellest ka Innsbrucki hellitusnimi- "Alpide pealinn"

Kunagi neljandal sajandil rajati Innsbrucki aladele asulad, mis pidid olema esimeseks kaitseks Rooma Riigile "ülevalt" tulevate tigetate põhja-eurooplaste eest. Rahvaste rände ajal 6.sajandil kõnniti linnast tuimalt üle, sest olgem ausad, linn pole just kõige mugavama koha peal. Keskajal onud siiski leidsid, et koht on piisavalt kaitstud hirmsate rüütlite eest ning hakkasid sinna pesa punuma rajades esimese silla üle jõe. 1239 aastal anti asulale linnaõigused ning linnaisad asusid tollimaksudega kaupmehi usinalt koorima, sest tänu sildadele ja asustusele meeldis paik kaupmeestele väga. 

1420 aastal tegi Friedrich neljas (hüüdnimega tühjade taskutega Friedrich) linnast oma resitents-linna ning alustas tulevaste turistede tarbeks vaatamisväärsuste rajamisega. Näiteks Hifburgi ajad, kuhu me küll ei jõudnud, sest erinevalt kõigest muus on nad linna ääres. Aga põhiaktratisoonid nagu valitsusehoone ja kuldne katus, nägime ära.

Kongressi hoone.

"Kuldne katus", üks teatud onu Keiser Maximilians numero uno lasi sellise  katusealuse endale ehitada, et oleks uhkem tsillida ja linnarahva tegutsemist jälgida. 

Teatrr, mille rajamise eest peab tänama onu Leopold viiendat. Aitäh, onu Leopold !

1665 aastal pani viimane Habsburgide dünastja liige oma pillid kotti ning sellega lõppes ka Innsbrucki resitents-linna staatus. 17 sajandil rajati veel Innsbrucki ülikool, mis tänini toodab linnale 30 000 karjuvat ja pidutsevat üliõpilast.

Pilte linnast:

Vanalinna keskplats.

Kanda turistid ja ilgelt kena roosa maja.

Peale esimest Maailma sõda jäi Innsbruck itaalastele. Peale Maailma sõda vol2- te Prantsuse ja Saksa vahelisse kaitsetsooni. Seega ei midagi põnevat ega intrigeerivat sõjad linnale ei toonud. Välja arvatus see, et Toom Kirik pommitati ribadeks, aga tänaseks on see juba ilusti kenasti taastatud.

Innsbrucki Toom kirik.

Marit patte lunastamas. Veetsime seal oma mitu tundi.

Innsbruckis on lausa kaks korda toimunud taliolümpia, 1964 aastal ja 1976 aastal. Ka 2006 aastal toimus üritati olümpia sinna meelitada, aga rahumeelne rahvas hääletas idee maha. Eelmine aasta toimunud üliõpilasuniversaadist ja 2012 aastal toimuvast noorte Olümpiast nad siiski ei pääsenud. Ka erinevad spordimassiüritused nagu jalka MM ja hoiki MM on seal peetud. Kui vanalinn on selline vana ja gooti-stiilne, siis niipea kui pea vanalinnast välja pistad, ainult spordiareene näha ongi. Pluss suur hüppemägi ja kuulu järgi pidavat linnast kuskilt ka kondel ülesse mäkke sõitma.

Tõestuseks, et ilm oli jube tuuline. Isegi minu lõvilakk läks sassi.

Ja siis veel kõvasid mune munadepühaks ! Või siis hoitke oma pehmemaid paar järgmist päeva peidus, on purunemis oht.