Tegelt mul pole notsukat, ma tegin nalja, MINUGA SELLISED ASJAD EI JUHTU, mul on lihtsalt külmetus ja õhtune palavik. Päriselt ka- ainult külmetus. Mis ei taha küll kuidagi üle minna. Siin kohal kohe ütleks ära ka, et jõulukinke/kaarte see aasta ei tule sest proua apoteeker võtis kõik sulli ära mis mul oli. See eest on mu olemine juba veidi helgem. Kuid kõige paremini aitas seegi kord alternatiivmeditsiin ehk siis lihtsalt haiguse ignoreerimine.
Lumiseid pilte te ka veel ei näe nagu te näete sest iga kord kui ma piisavalt virgun on väljas juba pime. Aga lund veel on, küll ma hakkama saam üks päev sellega.
Loogiline et kui väljas on kõige külmem, toimuvad kõige pikemad välitööd. GPSiga sateliidi asukohamääramine oli raudselt lihsam kui oma varvaste asukohamääramine.
Enne jõuvaheaega on alati natukene kahju koolist ära minna- mõelda vaid, ma ei näe neid nägusid keda ma muidu 5/7 kohtan nüüd 3 nädalat sest nad lähevad kõik koju ära- kellel on kodu Hollandis, kellel Saksamaal, kellel elab tüdruk Genfis ja kes läheb vanaemale Uus-Meremaale külla (kõik näited elust enesest). Samas kui ma mõtlen et neid kursusekaaslasi on mul 80 ja jagan selle ühe igatsusega nendevahel ei jää väga suur igatsus järgi ja ma vast elan üle. Samas on veits kurb mõelda et kuna mõnel inimesel on tobe vajadus koguaeg kuskile välismaale ära minna , siis näiteks Kai läheb juba jaanuari lõpus ära ja Sebastian läheb järgmisest talvesemestrist Riosse õppima. Kõige paremad koolisõpsid mul, ja nemad ka vaid ajutiselt.
Sebil on hetkel pruta külas (kes on pärit, uskumatu kokkusattumis- Riost ) ja nad on juba viis aastat niimoodi pendelsuhet pidanud. Mõnikord mõtled, et miks noored, vaprad ja ilusad tegelevad sellise mõttetusega nagu kaugsuhe. Aga täna kui ma neid koos nägin siis ma sain aru küll. Ja Kail on ka tüdruk kaugel kaugel Genfis. Kai ise on pärit Saksamaalt. Ja nad kohtusid selle tüdrukuga Tais puhkusel olles, Kai ei oska prantsusekeelt ja tüdruk ei oska saksakeelt aga nad on 3 aastat koos olnud. Ilus asi see armastus.
Kuna jõuludeks minnakse koju ja ühkas pole kellegile kodu siis selle maja migratsioon on ka täna tugevalt negatiivne. Kuna minu toa aknast on näha peauks (ja ühtlasi on uks juurest näha minu tuba) siis istun siin nagu rekkajuht -iga natukese aja tagant on vaja kellegile lehvitada.
Homme on vene tüdrukul sünnipäev ja andsin pühaliku tõotuse õhtuks peotippvormis olla, pluss homme pean ära käima Eestis saatkonnas, sest ma unustasin (loogiline, mina ju) oma kapsuni ja klambri suure jõulujoomingu käigus sinna. Lisaks peab kindlasti ära käima linnaraamatukogus, kes teab mis hetkel nad otsustavad et neil on nüüd jälle riigipühad ja nad paar nädalat ei viitsi raamatukogu lahti teha. Ja vaheaeg on kolm nädalat, isssand issand.
Ja kui mul enne oli kahenetuba endale siis nüüd mul on KAKS kahest tuba endale. Naabri Kaisa läks tagasi Polzkasse ja jättis toavõtmed mulle, et ma oma emme ja issi sinna magama saaksin panna. Nii et kui kellegil on öömaja vaja siis linnast nr 3 või 8 troll, Herrnau peatus, Mersu keskuse juurest vasakule, tänava lõppu siis, veits paremale, Haus Humbolt ja alt nr 132 helistada. Ühtlasi mainis Kaisa ka, et külmkappi jäi toitu ja et ma selle ära sööks enne kui see halvaks läheb- no problemo, alustan kohe.
lg
Lumiseid pilte te ka veel ei näe nagu te näete sest iga kord kui ma piisavalt virgun on väljas juba pime. Aga lund veel on, küll ma hakkama saam üks päev sellega.
Loogiline et kui väljas on kõige külmem, toimuvad kõige pikemad välitööd. GPSiga sateliidi asukohamääramine oli raudselt lihsam kui oma varvaste asukohamääramine.
Enne jõuvaheaega on alati natukene kahju koolist ära minna- mõelda vaid, ma ei näe neid nägusid keda ma muidu 5/7 kohtan nüüd 3 nädalat sest nad lähevad kõik koju ära- kellel on kodu Hollandis, kellel Saksamaal, kellel elab tüdruk Genfis ja kes läheb vanaemale Uus-Meremaale külla (kõik näited elust enesest). Samas kui ma mõtlen et neid kursusekaaslasi on mul 80 ja jagan selle ühe igatsusega nendevahel ei jää väga suur igatsus järgi ja ma vast elan üle. Samas on veits kurb mõelda et kuna mõnel inimesel on tobe vajadus koguaeg kuskile välismaale ära minna , siis näiteks Kai läheb juba jaanuari lõpus ära ja Sebastian läheb järgmisest talvesemestrist Riosse õppima. Kõige paremad koolisõpsid mul, ja nemad ka vaid ajutiselt.
Sebil on hetkel pruta külas (kes on pärit, uskumatu kokkusattumis- Riost ) ja nad on juba viis aastat niimoodi pendelsuhet pidanud. Mõnikord mõtled, et miks noored, vaprad ja ilusad tegelevad sellise mõttetusega nagu kaugsuhe. Aga täna kui ma neid koos nägin siis ma sain aru küll. Ja Kail on ka tüdruk kaugel kaugel Genfis. Kai ise on pärit Saksamaalt. Ja nad kohtusid selle tüdrukuga Tais puhkusel olles, Kai ei oska prantsusekeelt ja tüdruk ei oska saksakeelt aga nad on 3 aastat koos olnud. Ilus asi see armastus.
Kuna jõuludeks minnakse koju ja ühkas pole kellegile kodu siis selle maja migratsioon on ka täna tugevalt negatiivne. Kuna minu toa aknast on näha peauks (ja ühtlasi on uks juurest näha minu tuba) siis istun siin nagu rekkajuht -iga natukese aja tagant on vaja kellegile lehvitada.
Homme on vene tüdrukul sünnipäev ja andsin pühaliku tõotuse õhtuks peotippvormis olla, pluss homme pean ära käima Eestis saatkonnas, sest ma unustasin (loogiline, mina ju) oma kapsuni ja klambri suure jõulujoomingu käigus sinna. Lisaks peab kindlasti ära käima linnaraamatukogus, kes teab mis hetkel nad otsustavad et neil on nüüd jälle riigipühad ja nad paar nädalat ei viitsi raamatukogu lahti teha. Ja vaheaeg on kolm nädalat, isssand issand.
Ja kui mul enne oli kahenetuba endale siis nüüd mul on KAKS kahest tuba endale. Naabri Kaisa läks tagasi Polzkasse ja jättis toavõtmed mulle, et ma oma emme ja issi sinna magama saaksin panna. Nii et kui kellegil on öömaja vaja siis linnast nr 3 või 8 troll, Herrnau peatus, Mersu keskuse juurest vasakule, tänava lõppu siis, veits paremale, Haus Humbolt ja alt nr 132 helistada. Ühtlasi mainis Kaisa ka, et külmkappi jäi toitu ja et ma selle ära sööks enne kui see halvaks läheb- no problemo, alustan kohe.
lg
jep,ma armastan sind.
ReplyDelete