Homecoming

Ütlen kohe ära et mul on palju öelda

Esiteks mu kolm ja veel põhjust miks ammu kirjutanud pole, siis hetkel seis, ühiskonna kriitkat ja kõik jutud.

Ammu pole kirjutanud põhjusega et tahtsin ka sissekannet alustada sõnadega „Sorry et nii ammu kirjutanud pole, aga niiii kiire oli ä “ ja ühineda nende miljonitega kes IGA sissekannet nii alustavaaad. Ja ma ootasin, et mul nohu või köha ka tuleks, et saaksin siia oma tervisehädasid kurta. Aga nätaki, ei tulnud midagi ja kriitika katel jahtus ka maha selle aja peale. Üldiselt olen tähendanud, et blogi pidamine on muutunud MASSILISEKS.  Kunagi oli nii et blogi pidasid need kelle elus oli mõni teistsugune periood ala noored kes peale keskooli maailma kivide alt seiklusi läksid otsima või tädid kelle sees kasvas parasjagu mõni titt. Ühesõnaga kunagi peeti bloggi selleks et ENDAL ja ka teistel oleks ülevaade ja koht kust järgi vaadata kus, millal, miks ja kellega kui mälu enam välja ei vea. Aga tänapäeval on asi, nagu ma juba ütlesin, MASSILINE. Ja siit ka minu teine põhjus miks pole kirjutanud- mul lihtsalt on üldsiselt tugev tervis ja polnud midagi kurta- aga kui juba osaleda massiürituses siis peaks ikka massiga kaasa minema, eksole. Aga ei, ka see kriitiline mõte taandus, kuna olen viimastel päevadel sattunud pigem positiivsete blogide peale.

PS Kolisin ka Twitterisse üle, kuna mul on ikka suur hirm et te ei tea piisavalt palju  minu tegemistest. Sealt saate näiteks lugeda et ma tulen homeeeeee kojuuu. Kasutaja on terjetrasberg (ülimalt orginaalne kasutajanimi ma tean, ise mõtlesin) link

Kolmas põhjs oli seotud selle sama koju tulemisega. Nimelt ma tahtsin et ka teie tunnekste seda tunnet, et kui sa midagi niii nii väga ootad (ma siiski eeldan et ootate kõik vägaväga minu sissekandeid)  ja siis ta lõpuks saabub- no see tunne ühesõnaga, ma ei tea mis ta nimi on.

Neljas põhjus oli see et olin ja olen bloggi autoriga veits raksus. Ma leian et tal ei ole hetkel mindagi tarka öelda, ja üldiselt võiks suu kinni hoida ja vaadata kuidas teised oma eluga paremini hakkama saavad. Kõige suurem muutus mis ma tema juures viimase poole aasta jooksul märganud olen on see et ta on räigee memmmekas.

Olgem ausad, kiire on ka olnud. Või noh mis kiire, pigem teguderohke. Kahe kodu vahel pendeldamine võtab oma aja ja energia ja näiteks kahe viimase nädala jooksul olen täpselt kaks korda käinud peaLINNAS. See teisipäev sadas meil siis kahe lumememme jagu lund maha ja see oli piisav põhjus miks rong 45 !!!! min hiljaks jäi. Elu õpetab ja otsustasin homme tund aega varasema rongi võtta et PLAANI JÄRGI kaks tundi varem lennuris olla. Ehk siis pigem karta ja kahetseda kui ainult kahetseda. Rong läheb hommikul kell 5 muideks, vot nii palju olen nõus kannatama et koju emmeissi kaitsva tiiva alla saada.

Lisaks ringi trippimisele olen ka paar eksamit kirjutanud. Selle lause taga varjab end suur kogus magamata öid ja närviiiiiiide söömist. Aga tehtud. Märtsis läheb edasi, järeleksamitega ja veel tegemata eksamitega. 

Täna hommikul oli parim nali see et lugesin delfist uudiseid ja pealkiri „Läheb soemaks- täna öösel vaid -18“. Selle nalja peale ostsin uue kampsuni.

Ja igakord kui ma oma rahakotti avan mõtlen ma väikestele Haiti lastele ja nende väga ****** eludele. Mõtle, kõik mis sul on on räige vaevaga saadud, su kodu, su riided ja varud, kehvamal juhul ka su perekond. Ja siis üks laama mõtleb end paar senti sirutada ja sul pole enam mitte midagi. Mittte midagi, selle kõige sügavamas tähenduses. Kõige hullem on see, et kedagii pole süüdistada ka. Ok, mul ka ükskord pool kodu lendas ära, aga see polnud päris nii traagiline. Siiski endilselt ma loobin 50 euro sendiseid kuskile masinasse et ta mulle kohvi vastu annaks,  vahel mõtlen küll et kuskil Kambozal oleks see kellegi päevaraha ja huvitav mida põnevat tema selle 50 euro sendisega ette oskaks võtta aga ei niii väga on ju vaja seda kohvi.

Mõned piktserid Haiti messupist, olegem ausad, tõmbab silma veele küll

Hetkel loobin asju kohvrisse ja leian et pärs tsuks tegevus, homme samal ajal pakin teda jälle lahti et siis paari nädala pärast jälle kokku pakkida ja siis paar tundi hiljem jälle välja kiskuda. Öeldaks küll, et riided on nõrkadele aga nende ühest kohast teise tassiminine võib lõppkokkuvõteks täista tugevaks teha.

Ja et mitte võtta ainuvastutsust meie kohtumise kohapealt : Eestis olen 30.01- 20.02, elan endiselt Rakveres, Uus 2B ja postiindeks 44313 ja telefoni number 5067341 (nimi Terje Trasberg, 20a, 48908145214, mõõte ei tea) , mõne aja, näiteks 12-14.02 olen Hipidelinnas ja mõne aja kindlasti ka Edgarianias.

NÄGEMISENI!! ,

T