Olen oma surnud eluringiga tagasi Salzburgis ja tõmban siin iga uue hetkega uue kurbuse leveli. Samamoodi nagu mul oli sügisel kergem lahkuda, jättes head sõpad ja muud tegelased koju maha, oli mul nüüd raskem tagasi tulla, teades et see elu siin ei ole midagi head, sest nemad(teie) on hardcorely puudu.
Puhkus kodus oli überhea, jõudsin teha umbes 4 silmapilgutust ja läinud see 3 nädalat oligi. Nüüd sobiks siia kirjutada, et olen motivatsiooni ja tahtmist täis järelejäänud ja läbikukutud eksamid ära teha, aga kahjuks see nii ei ole. Ainus, mis tõsiselt motiveerib on see et 5.juuli ehk suvevaheaeg tuleb ka sel aastal kindlasti. Ja preili Kristi ja neiu Mariga sai paika pandud elutõde, et ükskõik mis- kevadel on alati kõik hästi. Nii et praegu küll pole hagar hirmus tore aga ma näen teda tulemas.
Kodus olin alguses kodus, siis olin Tallinnas- kontrollisin oma sõpside armada üle, kõik ikka samas hiilguses nagu ma mäletasin. Edasi viis kontrollreid Tartusse, kus nagu uuringud näitavad, on ka kõik in Ordnug. Ühesõnaga kõik sama, aga lund on kole palju. Alguses oli vahva see lumi ja ma ei mõistnud miks inimesed tänaval niiii ilusa ilmaga niii mossis on, a kui ma maja eest paarkorda lund rooksin siis sain aru küll. Siis ma käisin veel teatris ja kinos oma übertoreda amoremioga ja väikese vennaga lumehangedes lund söömas ja vatsa kukalt laskmas ja batuutidel hüppamas ja 4D kinos käisin ja uisutamas käisin, mis kõik oli kiku kift, kõik võimalike seltskondadega käisin kõik võimalikel pidudel ja no igav polnud ühesõnaga.
Tänane tripp tagasi oli nagu see mingi juuksevaha reklaam kunagi- sõitsin tuisusest Tallinast, päikselisse Münchenisse, trippisin seal ringi ja siis vihmasesse (milllllline üllatav vastuvõtt) Salzburgi ja juuksed on ikka alles ja sonks püsib.
Ja nagu emme lohutas ja ennustas siis tõepoolest ma ei ole siin üksildase üksinduse kindluses siiski nii üksildane kui kardsin- USA humoristide klubi on kohal (üks lasi igavusest endale tattoo teha vahepeal) ja itaalia maffia, kelle kõrval lihtsalt ei oleee võimalik olla mossis näoga (see kuidas nad alati kraaksudes räägivad ajab juba muigama) on platsis (nad ostisid täna öösel miskisest internetioksjonilt endale teleka, hetkel käis köögis kõva(loe: krääksuv) diskusioon kuhu telekas panna :D, 7 korda tee ja üks kord mõtle järgi on nende moto). Ja muideks- depresiivne väikelinn on mul siiski veel kontides- ma nimelt ei luksutanud oma toa ust kui lahkusin. Ja ilmselgelt on keeegi minu voodikestes maganud ja mulle shokolaadi jättnud. Tänks.
Et paremini oludega kohaneda läksin taaskord üle oma Austria numbrile, milleks on +4968110707335 ning aadress Egger Lienz Gasse 3, Zimmer 132, 5020 Salzburg, Uhuuuumaa
Kissensid ja hagensid,
Terje
No comments:
Post a Comment