Murphy seadused ja avatud Euroopa

Täna käisin ära kauakardetud tööametis, et uurida kas nad oleks nii lahked ja kirjutaksid mulle tõendi, et isegi kui ma olen pärit idablokist tohiks ma kas või natukenegiii maailmale (ja oma pangakontole) kasulik olla. Pole ju palju palutud. Siiski, siiski. Eiiii saa, võimatu, lubamatu, ennnekuulmatu. Kui siin riigis leidub mõni naivnee tööandja, kes kirjutab neile(ja maksab ka loomulikult, heaoluühikskond siiski), et temal on mind ja ainult mind vaja ja ma töötan tema ja kogu püha Austria alluvuses elu lõpuni ja edasigi, siis võibollla kui joppab, siis saab. Aga väga vähe tõenäoline. Korra mõtlesin, et kas hakata nutma, jalgu trampima ja kisendama. Onu vist luges seda mu näost ja ütles armsasti, minu sõbraliku küsimuse peale et miks nii ranged (loe: lollid) reeglid üliõpilastöödele, et ma võin ju Eestisse tagasi ka minna. Jep, hea meelega läheks, teie ülikooli võtan ka kaasa endaga. Ehitage uus, nagunii ju koguaeg ehitate siin. Isegi kogemata ei ole ma nõus sinna tööameti majja enam tagasi minema.
Peale seda joooksin rahvusvahelise poliitika loengusse, kus teemaks oli välispoliitika ja nimelt Austria välispoliitika, kus lektor kõva häälega mikrofoni ütles, et oi meil siin Austrias on väga avatud tööturg ja väga head tingimused välismaalstele. Jep, mees, nii on.
Kuna loeng ja sellele järgnenud rahvusvaheliste suhete loeng olid siiski huvitavad, siis otsustasin, et kuni aastani 2011 kui Eesti kehtib kui "uus EL maa" ja need vägevad piirangud peal on ma õpin hullumiseni. Alustan nüüüd.
Ilma juttu ka- ilm on ilus.

xo, T

Selline lugu ka et oman täiesti ametikult lennupileteid 02.02 Tallinn Lennart Meri lennujaama ja 23.02 tagasi siis jejejemaale. Tänks, mamps

Essa advent

Tähistan siin esimest adventi nagu eelmisel ja võib olla ka üleeelmisel ja kindasti kohe üleüleeelmisel aastal- kodust kaugel ja päris üksi. Tegin endale advendi võiku ja joon advendi kohvi. Väljas paistab päike, linnud laulavad ja lund igaljuhul pole siin kandis alates oktoobri algusest nähtud ringi liikumas, isegi vihma pole viimasel nädalal minu mäletamist mööda sadanud.

Alates hetkest kui elu mulle Albert Einsteini tähtsuse ja elektri kasulikkuse selgeks tegi, näiteks et olukorras kui sisened esimest korda kuskile ruumi oleks kasulik tuli põlema panna, sest võib juhtuda et ruumis on trepp ja kui tuli ei põle ja sa seda ei näe, võid sealt alla kukkuda ja päääris mitu sinikat jalgadele ja peavalu paariks päevaks kaasa saada, igaljuhul alates sellest hetkest olen palju aega veetnud oma kollase lina ja sinise teki vahel ja iga 10 minuti järel kõiki maailma jumalaid lehmade eest tänanud, et nad mu kondid nii tugevaks on teinud, et need küll vist kunagi ei purune

Eile siiski vedasin korraks oma tumesinised koivad teki alt välja, sest linnas toimus Krampuslauf. See on selline jõulukarvenal, kus hästi karvastes kostüümides (ma loodan et need ikka olid kostüümid) onud jooksevad rongkäigus mööda linna ringi ja peksavad pahasid lapsi, et onu püha Nikolo oleks kergem olla ja ta 6. detsembri saaks kõigile headele lastele kommituutusid jagada. Päris hirmus oli igaljuhul. Oma uue sõpsi Sandraga, kelle isa on kuskil ajalehes mingi tegelane, jagasime väikestele ära hirmutatud lastele shokolaadi ( mõne sõime ise ka ära tegelt).

Ilusat ja ilusamat esimest adventi, idablokk :)

xoxo

Kartograafia loengu kokkuvõte

Täna peale hommikust loengut hakkas igav ja otsustasin haigeks minna. Kõigepealt võtsin peavalu, segasin väsimusega lisasin pahaolla ja isupuudumise, kojujõudes raputasin kõik läbi, viskasin pikali, et lasta taignal kerkida ja voila nelja tunni pärast (kui oleksin pidanud olema juba kartograafia loengus) ärkasin ülesse, ja valmis ta oli. Hetkel olen uneliivapeale tige ,et miks teda nii palju oli ja äratuskellalt ootaks ka vähe rohkem iseseisvust (magama jäämine polnud plaanitud). Samas peavalu ütleb, et ma neile andestaksin.
Mis seal ikka, temaatilistest kaartidest jääb üht teist teada saamata, aga võib-olla saab midagi kasulikumat tehtud (kahtlen) .
Igaljuhul nädal on läinud ilusti, nii palju kui ma mäletan. Suht rutiinseks on siin ehitusplatsil see elu muutunud (peaks edasi liikuma ?). Päeval olen koolis nendes vähestes loengutes mis mu tunniplaanis seisavad, vabaaega veedan raamatukogus geoloogiat õppides (oleks ma kooli ajal ka nii palju aega õppimisele pühendanud, oleks ma juba gümnaasiumi bakaga lõpetanud ) Õhtuti varjun siia oma koopasse ja tõden (mis sõna see veel on) iga kord et siiin majas on kehv aura õppimiseks. Nt on meil siin iga õhtune/öine live Hispaania seebikas, sest Hispaania tüdruk arvab et Hispaania poiss ei armasta teda nii palju kui ta tahaks ja näiteks karjub ta peale või läheb kätega kallale. Õhtuti/öösiti koguneb ülejäänud korridori rahvas kööki punkrisse, tõmbame kiivrid pähe ja palvetame et meie neile ette ei jääks.
Sel nädalal oli ka paar highlighti: esiteks emmega rääkimine, ajaa see oli teisipäeval, kui meil oli väljas 18 kraadi sooja (jep, see päev oli mul vihmavari kaasas) ja alles öösel hakkas vihma sadama. Emmed ja issid ja muud tähtsad tegelased tulevad juba kuu aja pärast ehk nelja (okkk, viiie) nädala pärast siia ja igakord kui ma sellele mõtlen hakkavad need vihmaussid mu kõhus (mis ma väiksena ära sõin) need vihmaussid hakkavad tantsima (Viini valssi, kindlasti). Siis teine tore sündmus oli veel see et Meriliis jäi üheks ööks mulle siia seltsi. Väga üleolev tunne on ikka see eestikeele rääkimine (nt poes uimaste inimeste sõimamine).
Hetkel ma õpin ka geoloogiat muideks, raamatud ja materjalid on lahti laual (open-book studing). Kui tahate elus kuskile jõuda siis ma seda ei soovita. Mul tuli nüüd magamise tunne jälle.
Ühesõnaga siis elu on täitsa hea siin pool alpe (mis on lumised) Tulge külla keegi (võibse tegema mulle, sest ma ise ei jaksa sinna kööki minna ja juua tahaks ka midagigigiii ) Kõrvalvoodi on mul veel täitsa vaba ja ise võtan ka vähe ruumi ja öösiti nagunii ei maga.

xoxo, T

(u 10 mintsa valisin praegu teksti värvi, nüüd olen küll nii läbi ,et tuleb teha üks vähemalt 5 tunnine uinak, õnneks saabus ka kallis naaber, kes tõttas haigele venelasele võileibu ja kohvi tegema, ma mõtlen et ma nüüd jään kohe pikemaks ajaks haigeks vist)

Elutõed

Et mu blogil ka praktiline väärtus oleks panen siia kirja mõned tähtsa elutõed. See kord siis ühikas elamisest:
a) kõige lahedamad inimesed elavad ALATI sinuga ühel korrusel, ülejäänud ühikas on imelikke täis
a2) Peo vältimine võib osutuda raskemaks kui peole minemine, samas pole õige, et ühikas on igapäev pillerkaar ja karneval, mõnikord on täitsa väga rahulik kohe
b) Kui saab otsa kohv, piim või muu selline, on väga ratsionaalne mõni päev (või nädal) teiste kohvi, piima ja muu sellise peal elada. Soola, toiduõli või nõudepesuvahendit pole üldse mõtet endale osta. (Kommunism ja ühismajandid toimivad)
c) Tuleb teada, millal enamus rahvast sööb (hommikusöök enamasti kella 14-16 vahel, lõuna 20-21, õhtusöök alates kella 00st ) ja siis "kogemata" kööki sattuda. Vahel võib ka nihu minna ja on üks nendest rahulikest päevadest, väike toiduvaru võiks endal siiski olla.
d) Üldiselt käib võidurelvastumine ning tuleks jälgida, kuhu oma kahvleid, nuge, klaase ja kruuse jätad. Minul näiteks on kahe klaasi asemel 3, samas pole mul ammu enam ühtegi lusikat, jogurtit söön kahvliga, kohvi segan joonlauaga.
d2) "Hey, thats my coffee-cup !" "No, thats mine, I found it!!!" (See oli vähemalt nädal kurvalt riiulil seisnud, võtsin ta enda hoolde, IGAVESEKS)
e) Pühapäeva tunneb ära segamini köögi järgi (nv koristaja ei käi)
f) Kui ööseks toaust lukku ei keera, võib juhtuda et kell 04.00 tulevad su tuppa kaks poissi kõrvaltoast, et küsida ega sa nendega piljardit taha mängima (ma ei tahtnud)
g) 11.00 on varahommik
h) 02.00 pole hilja
i) postionu ei pane su kirju MITTE KUNAGI sinu postisahtlisse vaid kõrvale, ülesse või teiselepoole kõrvale
j) ühikas elamisel pole miinuseid

Ilusat algavat nädalat,
T

NB Tahaks tähelepanu pöörata asjaolule, et peale 4 aastat blogi omamist, panin ma nüüd ka kellaaja õigeks (ülikool teeb tõesti targaks)

Mu superv6imed

Peale tänast klimatoloogia loengut väljas seistes ma m6tlesin järgi ja leian, et olen endale ikka täiesti 6ige ala valinud. Ilmaennustamine on mul igaljuhul veres: IGAKORD !!! kui ma vihmavarju kotist välja t6stan, et lasta tal üks päevgi kodus pikutada ja tennised jalga panen HAKKAB PADUVIHMA SADAMA !!! Ja kuskilt lugesin, et siin peaks mul alpid näha olema, ei oska komenteerida, ma näen vaid pilvi, pilvi ja veeel pilvi.
Ja täiesti mitteametilk teadaanne ja eilse öö uurimustöö tulemus on, et viibin 02.veb kuni 24.veb seal ilusas, lumises, soojas, pilvitus, koduses, ilma ehituskraanateta kodumaal. R6huks siiski sellele, et tegemist on mitte ametliku teadaandega.

Ai, ja siis ma tahaks 6nnitleda Liisit presidendiks saamise puhul ! Väga uhke olen Su üle igaljuhul.
Ja siis ma tahaks, et Loore mulle külla tuleks, et ma talle teed keeta saaksin. Samas üks vene tüdrukutest jäi haigeks ja helistas koju arstile ja arst andis vana hea venepärase soovituse- viin aitab alati.

Siis kui 24h-d on liiga vähe

Kell on lähenemas 1le ja mul pole plaaniski magama minna (emmeissi hingavad kolmkorda sügavalt sissvälja). See on lihtsalt kirjeldamatult hea tunne, et 24 h-ga jälle ei saanud hakkama ja tuleb öötundidelt lisa võtta. Mitte, et ma midagi tähtsalt teeksi, oh ei, aga mul pole igav ja mul on lausa tore.
Hommikul kell 9 helises äratus kell umbes pool 11 ärkasin siis umbes tund aega jõin hommiku kohvi (samas on kohvi solvamine pruunivärvi kuumavee kohta kohv öelda, aga ma loodan et kohvijumal andestab ja ei karista mind elu lõpuni sellise jamaga). Siis kui oleks pidanud juba kooli poole liikuma alustasin ma nende asjade tegemist, mille pärast sai härra äratuskell kell 9 ülesse aetud. Aga rahvusvahelisse poliitikasse jõudsin ma siiski ja õigeks ajaks. See oli ka ühtlasi ainukene loeng täna. Et kott liiga kerge poleks käisin koju tulles poest läbi, et osta piima oma pruunikuumavee sisse ja banaane, et kõrvad kasvaksid ja loengus paremini kuuleks. Kodus sõin banansikuid ja lugesin kinokava umbes poolteisth-d sest meil siin ehitusplatsilinnas on umbes taoline asi nagu pöff ja see algab homme ja ma lähen vaatan, siis ära mis neil mulle pakkuda on. Samas on homme naaberühikas ka erasmuse pidu, mis pole kerge üritus ja puudumist ei salli. Ja samas ma saan homme ka Mariti ja Meriliisiga kokku, sest teisipäev on eestikeele harjutamise päev, kus kella 11st kella 2ni toimub kogunemine. Samas on homme ka kaks jäkkajäkkat loengut: topograafia hommikul kella 8sast ja geololololooogia kella 14st. Kuhugi tuleb veel mahutada topograafia seminaari kodune ülesanne, sest tänane olukord kui ma esitasin teaduste tehnika koduse töö 8mini enne tähtaja lõppemist oli pehmet õeldes pingeline. Mm, ma ei mäleta enam mis mul öelda oli. Mmm, ma loodan et jumal, allah või siis buddha parandavad mu kirjavead siin tekstis ise ära, sest mu hamahari ja hambapasta kisendavad mu selja taga ja ma lähen pistan nad endale suhu karistuseks. Kirjutamiseni, lisan ka mõned pildid, Muki



Natukene päevakajalist (seagripp on ka meil popvärk):

Kirjutatud laupäeva õhtul 07.11

Siin oma kaevikus, vene maffia eest, kes üritab mind veenda peole minema, varjus olles, tuli tunne kirjutada.

Minu kaevik näeb siis välja umbes selline:

Kõigepealt kaks privaatset telegrammi. Esimine Inksile- Klassivennad läksid täna mäkke, seega hooaeg on alanud ja asu teele. Teine on Mariele- ma nägin lehmi. Kolmas on ka, see on kliimasoojenemisele- KAUA VÕIB VIHMA SADADA ?

Täna hommikul paistis Salzburgis päike ja ilus kevad oli väljas (ps jah, olen teadlik ka eestimaistest ilmaoludest). Ideaalne ilm kuhugi sõitmiseks. No ma sõitsingi. Sõitsin Linzi. Umbes 5min Salzburgist välja sõites tulid esimesed pilved, siis tulid teised pilved ja siis tulid VIHMAPILVED. Juhei Terje, ikka sõidame ilusa ilma eest ära. Õnneks Linziz oli ilm kontrolli all, mitte nii soe kui Salzburgis aga normal. Rongiga on endiselt väga kift sõita, väikestest küladest läbi, üle mägede, mägede kõrvalt ja mägede seest, ja lehmi näeb ka kindlasti (võimalik et olid siiski hobused, kes neil ikka vahet teeb).

Linzi jõudsin, väikese hilinemisega (ka rongid jäävad hiljaks, ise ka ennem ei uskunud), keskpäeval ja sain kokku Mertiga, kes elab Linzi lähedal ja kelle vanaema elab Rakveres (suur, suur Eesti nagu ikka). Sõitsime kesklinna, haniksime turisti-kaardi, käisime läbi kõik kultuuriasutused (McDonals, H&M, jne). Tegelt käisime mingis kiftis kunstimuuseumis ja ühes teadusemuuseumis ka. Siis sõitsime linnast välja, ülesse mäkke. Sealt nägime kiudpilvi, rünkpilvi ja sulgpilvi.

Kuna oma silm on kunn, siis pildimaterjali ka

Linz on 2009 aasta Euroopa kultuuripealinn ja jättis mulle kenama mulje kui see ehitusplats, kus ma ise elan. Salzburgis lihtsalt (ümber)ehitatakse toohuutuult. Linnaosasid ehitatakse ümber, sellepärast et oioi liiklus oli nii kehvasti korraldatut seal, rongijaama ehitatakse, sest arvatavasti põles mõnel lambil pirn läbi ja ei jäänud muud üle kui kogu maja ümber teha, siis tunneleid ehitatakse ümber, sest kui neli ratturit tahavad kõrvuti sõita siis nad eiii mahu, õnneks nüüd ehitatakse laiemaks, siis vast mahub, uhh. Üldiselt mind ehitamine ja ehitajad (head isadepäeva !!!) ei häiri, aga hinge närib see, et kõik saab valmis alles umbes 3-4 aasta pärast, siis kui mina ammu juba Stockholmis (või Roomas (k)) elan.

Eelmise nädala eredamadid sündmusi oli näiteks see, et ma käisin kolmapäeval Eesti saatkonnas oma lubadel järel, mis arvatavasti jääb lähimal ajal ka üheks vähestest kokkupuudetest selle roosa kaardiga, sest suurt midagi sellega peale pole hataka (samas lähenevad jõulud ja jõulukingi aeg .....). Siiski- sai korralikult tähistatud, ärge muretsege

Tippsündmus leidis aset reedel. Nimelt neljapäeva õhtul otsustasime, et rendilme auto ja sõidame 5kesi (2x itaalia, 2xhispaania ja mina) nädalavahetuseks Viini ja Budapesti. Reedel hommikul vaatasin koolis paar tundi maakaarti ja sprintisin koju. Ja siiiiiis, no siis selgus et me ei saa minna, kuna autorendionud otsustasid, et kuigi nad eelmine päev olid öelnud et kõik toimib siis siiski ei toimi ja me võime hääletada Budapesti kui tahame (ok, veits panin juurde, päris nii nad ka ei öelnud, meie krediitkaarte ei aksepteeritud lihtsalt). Ülejäänud päeva istusin oma toas ja kutsusin oma mõtteid ja häid vaime Budapestist tagasi, sest nad olid niiiii seal juba.

Nüüd on oht möödas, sest need hullud venelased lahkusid hoonest ja ma nüüd julgen kööki minna teed tegema, kuigi ma olen teadlik, et ka sellega võivad kaasneda omad ohud. Muideks, andsin pühaliku tõotuse järgmisest semestrist venekeelt hakata õppima, mõnikord võiksin küll vähe rohkem vait olla.

Kirjutamisisjdhie ja head isadepäeva !

T